ÜRO Valdkonnad

ÜRO keskendub oma tegevustes erinevatele teemadele. Nende seast oleme valinud kolm peamist prioriteeti, millele UNA Eesti keskendub: rahu ja julgeolek, inimõigused ja jätkusuutlik areng.

Rahu ja julgeolek

Rahu ja julgeolek on ÜRO peamiseid väärtusi. Organisatsiooni loomisest saadik on rahu ja julgeolek olnud selle nurgakiviks ja sellega seonduv on alati olnud keskseks tegevuseks. ÜRO põhikirjas on välja toodud, et üks põhjustest, miks organisatsioon 1945. aastal loodi peale teist maailmasõda, oli selleks, et säästa järgnevad põlvkonnad sõja nuhtlustest. Sõja olemus on 20. ja 21. sajandi alguses oluliselt muutunud, kuid on säilinud vajadus teha koostööd julgeoleku nimel ning luua eeldused rahu säilitamisele.  ÜRO on peamine arutelu koht, kus rahvusvaheline üldsus koordineerib oma pingutusi, et tagada rahu ja julgeolek.

Rohkem informatsiooni Eesti tegevustest valdkonnas on siin: https://un.mfa.ee/et/eesti-ja-uro/rahu-ja-julgeoleku-tagamine-terrorismivastane-voitlus/

Inimõigused

Inimõiguste kaitsmine ja edendamine on üks ÜRO alustalasid. ÜRO põhikiri ütleb, et kinnitatakse “usku inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja väärtusse, meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning suur- ja väikerahvaste õiguste võrdsusse”. Aja jooksul on loodud kõikehõlmav kogu inimõiguste seadusi ÜRO võrgustikus ning selle keskmes on inimõiguste ülddeklaratsioon. Nende õiguste seas on kodaniku, kultuuri, majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed õigused. Läbilõikava teemana on inimõiguste edendamine ja kaitsmine osa kõigis ÜRO poliitikates ja programmides, mis seonduvad rahu ja julgeoleku, arengu, humanitaarabi ja majanduslike ning sotsiaalsete aladega. Selle tulemusena mängib peaaegu iga ÜRO üksus ja agentuur rolli inimõiguste kaitsel. Kõige kesksemad nendest on ÜRO inimõiguste süsteem, mida kaitseb Inimõiguste nõukogu, ÜRO inimõiguste ülemvolinik, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, kelle ülesandeks on edendada ja kaitsta inimõiguseid ja aidata riike sellel suunal.

Rohkem informatsiooni Eesti tegevusest valdkonnas on siin: https://un.mfa.ee/et/eesti-ja-uro/inimoiguste-kaitse/

Jätkusuutlik areng

Jätkusuutlik ehk kestlik areng on endiselt üks põletavamaid 21. sajandi väljakutseid. Ka tänasel päeval kannatavad miljonid inimesed üle maailma vaesuse, alatoitumise ja võimaluste vähesuse pärast. Võttes arvesse probleemi suurust on inimeste vaesusest välja aitamine ja jätkusuutliku arengu edendamine rahvusvahelise üldsuse peamiseid muresid ja seega on ka peamine ala ÜRO tegevustes.  

2000. aastal otsustasid riigipead end siduda aastatuhande kaheksa arengueesmärgiga (MDG) 2015. aastaks. Kuigi arenguid on tehtud, siis paljugi on veel tegemata, eriti uute väljakutsete tõttu, mis seonduvad kliimamuutusega. Peale 2015. aastat on välja töötatud “2030 jätkusuutliku arengu agenda”, mis laiendas ÜRo arengu eesmärke 17-le jätkusuutliku arengu eesmärkile (Sustainable Development Goals, SDG), mis tuleks saavutada 2030. aastaks. 

ÜRO võrgustikus on jätkusuutlik areng peamiselt teise komitee (majandus ja finants) , majandus- ja sotsialosakonna ning ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) töölaual. Lisaks neile on mitmed ÜRO agentuurid, mis töötavad kindlate arengu aspektidega nagu: Maailma terviseorganisatsioon, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, UNICEF, UNESCO ja ÜRO keskkonna programm. 

Rohkem informatsiooni Eesti tegevusest valdkonnas on siin: https://un.mfa.ee/et/eesti-ja-uro/arengukoostoo-ja-humanitaarabi/