Balti riigid ja Poola teatasid selle aasta märtsis, et lahkuvad Ottawa konventsioonist. Pealekaubaks otsustas juunis Soome parlament ja Ukraina, et lahkuvad samuti. Ottawa konventsioon on humaanse eesmärgiga leping, mis “keelustab täielikult ära jalaväemiinide kasutamise”, et hoida ära tarbetuid kannatusi ja inimohvreid.
Konventsioon avati allkirjastamiseks 1997. aastal ja jõustus 1. märtsil 1999. Eesti liitus Ottawa konventsiooniga 2004. aastal. Kui nimetatud riigid on konventsioonist ametlikult lahkunud, on lepinguga liitunud 159 riiki.
Põhjendused konventsioonist lahkumiseks
Peamiseks põhjenduseks on Eesti koos teiste riikidega toonud välja Venemaa sõjategevuse Ukrainas ja sealse laialdase jalaväemiinide kasutuse. Kaitseministrite (Eesti, Läti, Leedu ja Poola) ühisavalduses mainiti, et viimastel aastatel on nende regioonis Venemaa ja Valgevene mõjutustegevuse tõttu julgeolekuoht märkimisväärselt suurenenud. Seetõttu on vajalik tagada kaitsejõududele piisav tegutsemisvabadus ja paindlikkus, et kasutada uusi relvasüsteeme NATO idatiiva kaitsevõime tugevdamiseks. Eesti välisminister Margus Tsahkna lisas, et kuna Venemaa ei ole jalaväemiine keelava konventsiooniga liitunud, ei ole õige, et keelame endil kasutada relvi, mida Venemaa on valmis meie vastu kasutama.
Hoolimata otsusest jätkab Eesti ka pärast konventsioonist lahkumist täielikku pühendumist rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimisele ja tsiviilelanike kaitsmisele, kinnitas välisminister. Samuti ei peatu Eesti toetus humanitaardemineerimisele ja relvakonfliktide ohvrite abistamisele suunatud projektidele. War on the Rocks analüütikud on positiivse noodina välja toondud, et andes Moskvale selge signaali, et edaspidine agressioon (Balti riikide ja Poola suunal) toob kaasa tõhusa ja järjepideva vastupanu ning muutes usutavaks efektiivse vastupanu, on võimalik Venemaa agressiooni (vähemalt osaliselt) ennetada.
Murekohad
WeMove Europe artiklis on kirjutatud, et jalaväemiinide või plahvatamata miinide tõttu saab haavata või sureb aastas üle 5000 inimese, kellest 85% on tsiviilisikud. Sama Berliinis tegutsev organisatsioon on alustanud ka allkirjade kogumist, et konventsioonist lahkunud riigid lõplikult seda otsust ei teeks. Tänaseks on see pretensioon kogunud üle 80 000 allkirja. Lisaks tekib ka võimalus, et teised EL-i ja NATO riigid võtavad lahkunutest eeskuju (nagu on tehtud näiteks kaitsekulutuste tõstmisega) ja langetavad sama otsuse.
Jody Williams, Ottawa konventsiooni idee üks algatajatest andis oma kommentaarid The Guardian’ile: “Maamiinid ei peata sissetungi. Maamiinid ei mõjuta sõja lõpptulemust. Kõik, mida need (maamiinid) teevad, on oma inimeste vigastamine või tapmine. Selle pärast on see minu jaoks uskumatu – see on lihtsalt nii rumal.” Human Rights Watch on peamise murekohana välja toonud asjaolu, et jalaväemiinid ei erista sõjaväelast ja tsiviilisikut, kuna miin reageerib inimese lähedusele või kontaktile. Samuti kujutavad jalaväemiinid endast ohtu ka peale sõjategevust, kui neid ei tehta kahjutuks või ei. Ajalugu on näidanud, et jalaväemiinide kasutamine on tekitanud laialdasi kannatusi tsiviilisikutele, seega jääb õhku küsimus, kuidas konventsioonist lahkunud riigid seda probleemi oma regioonis lahendavad.
