Circular economy. Kreislaufwirtschaft. Ringmajandus. Pane, mis keelde tahes, tavakodaniku jaoks on see ilmselt üsnagi tundmatu termin. “Ringmajandus on liigselt müstifitseeritud mõiste,” tõdes teise nurga alt ka Kadi Kenk, prügiprobleemi lahendava kodanikualgatuse Teeme Ära üks algatajatest ja juhtidest. Mida see sõna siis õigemini tähendab? Ning miks see nii Eestis kui ka ÜRO-s aina rohkem kõlapinda saab?
“Päeva lõpuks räägime ikkagi sellest, kuidas teeme igapäevaseid valikuid nii, et meil oleks hea ja keegi meie valikute pärast ei peaks kannatama,” märkis Kadi Kenk ringmajanduse kohta üldsustavalt. Kuid, kui tahta rohkem sügavuti minna, võiks tema sõnutsi defineerida terminit järgmiselt: “Ringmajandus tähendab seda, et kõik asjad on juba eos toodetud kestma kaua, olema parandatavad ja oma elu lõppedes olema hõlpsalt uuesti ringlusse võetavad ilma, et materjalide kvaliteet seejuures langeks.”
Sedaviisi kõlab tegelikult täitsa lihtsalt ja selgesti mõistetavalt, või mis?
Kui praegu on termin ringmajandus keskmise eestimaalase igapäevasõnastikus pigem harv külaline, siis tulevail aastail on oodata teistsuguse trendi ilmnemist – ollakse ju nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka ÜRO-s töötamas välja mitmeid-setmeid erilaadi plaane, kuidas tulevikule keskkonnasõbralikumalt vastu minna. Sealhulgas on ka näiteks ÜRO hiljutine ringmajanduse tööriistakasti puudutav sessioon või Keskkonnaministeeriumi ettevõtmine, mille raames tullakse käesoleva aasta lõpuks välja Eesti riigile mõeldud ringmajanduse arengudokumendiga.
Omame vähem, rendime rohkem
Mida see viimane endaga kaasa toob?
Näib, et palju asju. Ja vägagi erinevates valdkondades.
“Ringmajandus eeldab seda, et muutub nii see, kuidas ettevõtted tooteid loovad, kui ka see, kuidas inimesed tarbivad,” tõi Kenk välja paar peamist põhijoont. “Palju tooteid, mis täna on toodetud ühekordseks kasutamiseks või leiavad väga vähe kasutamist, saab asendada korduskasutatavate asjadega või hoopiski renditavate toodetega.”
Seega võib eeldada taaskasutust soosivate mudelite lisandumise tuules tulevikus ka rendi- ja parandusteenuste märkimisväärset kasvu. Ning seda eriti just nimelt kogukondade tasandil. Tekib palju uusi töökohti, mille eesmärk on teenindada kogukonna vajadusi.
“Aina lihtsamaks muutub asjade rentimine endale just sobival ajal ja puhuks,” sõnas Kenk. “Sõidu(ki)jagamisteenus ei ole meile juba ammu võõras, aga seda mudelit saab laiendada veel paljudele muudele kasutusaladele. Tekib palju uusi töökohti, mille eesmärk on teenindada kogukonna vajadusi. Alates rattaparandustöökodadest kuni kogukonnaaedade ja pagariteni välja.”
Võib unistada küll, et täna keskiga nautiv inimene näeks täielikult ringmajandava maailma ära.
Kadi Kenk
Milliseid uusi nähtusi võib veel näha kujunemas ringmajanduse juurutamise tõttu meie jaoks igapäevaseks?
Kenk tõi esile terve rodu näiteid: “Avalikel üritustel on nõud kvaliteetsed ja mõeldud tagastamiseks. Kaasamüüdava toiduga ei kaasne hunnikutes kotte ja karpe ja totsikuid, mis põletusahjus lõpetaks, sest kõik on korduskasutatav. Kindlasti muutuvad asjad kvaliteetsemaks, kestvamaks ja parandatavaks. See tähendab, et kui telefon või tolmuimeja enam ei tööta, saab selle mõistliku hinnaga ära parandada.”
Ka materjalid, millest tarbitavad esemed valmivad, peavad vastama teatud kriteeriumitele – kus vähegi võimalik, rakendatakse korduskasutatavaid või ümbertöödeldud materjale. Seetõttu võib eeldada, et toorainete kaevandamine väheneb.
Kenk märkis, et igapäevaelus tunnetab inimene tulevikus ilmselt suurt erinevust ka selles, kuidas muutub suhtumine omaenese jäätmetesse: taara ja vanapaber saavad endale oma nurgakese, biojäätmed eraldi anuma ja pakendid omakorda oma kotikese. “Prügikasti jõuavad lõpuks vaid vanad sokid, katkised kohvitassid ja tühjad pastakad,” ütles Kenk.
Eesti = potentsiaalne suunamudija?
Et sellise tulemuseni jõuda, on tarvis riigil suunata tähelepanu ühtviisi nii tootjaile kui tarbijaile. Esimeste puhul on tarvis valmisolekut ja võimekust vastavate ärimudelite arendamiseks, teiste puhul aga valmisolekut ja huvi eelistada just ringmajanduse põhimõtete raames töötavaid toojaid ja teenusepakkujaid.
Kõiksuguste rohelepingute ja -kavade keskmes näib, et siht keskkonnasõbralikuma tuleviku suunas on aina kindlamalt silme ees. Siinkohal võib Eestist kujuneda Kenki silmis positiivne näide – tehnoloogiliselt arenenud pisikeses riigis on võimalik suuri muutusi kiiremini ellu viia.
“Meil, eestlastel, on ikka vedama saamisega raskusi olnud, aga on üsna selge, et peagi ei saa me enam oma rohetuhinat pidama,” avaldas Kadi Kenk usku. “Aina rohkemate inimeste teadvusse jõuab varsti reaalsus, et Eesti ringmajanduse areng ei seisa selle taga, et me pole veel teistele riikidele järele jõudnud. Vastupidi, see on koht, kus meil on võimalik jõudsaid edusamme teha ja ise teistele eeskujuks olla.”
Meil, eestlastel, on ikka vedama saamisega raskusi olnud, aga on üsna selge, et peagi ei saa me enam oma rohetuhinat pidama.
Kadi Kenk
Ent millal me siis toimiva ringmajanduseni välja jõuame? Kenk tundub olevat optimistlik ning tema hinnangul võib olla võimalik sihtmärki käega katsuda üsna pea.
“Perspektiivi loomise mõttes võib unistada küll, et täna keskiga nautiv inimene näeks täielikult ringmajandava maailma ära. See ei ole lihtsalt unistus. Kohalikud omavalitsused, kus on juurutatud jäätmevaba majandamise põhimõtteid, on oluliselt vähendanud jäätmeteket juba paari aastaga ning sellised praktikad on selgelt tõustuteel,” tõi Kenk oma nägemuse toetuseks näite.
Aga, aga, aga – kui prügi on mõnekümne aasta pärast elimineeritud, mis saab sellistest ettevõtmistest nagu seda on Teeme Ära?
Kenk märkis, et kuigi ühekorraplasti keelustamine vähendaks prügi teket drastiliselt, pole siiski maailmas sellist jäätmekäitlusvõimekust, mis lubaks ka sel juhul kõik tekkivad jäätmed ringlusesse suunata. Leidmaks nutikaid lahendusi, kuidas tekkivaid jäätmeid vähendada, koolitab Teeme Ära ka ise kogukondasid, juurutamaks ringmajandusele omaseid põhimõtteid. Aega, mil prügiprobleemiga tegelev sihtasutus üleliigseks muutub, näib Kenk õhinaga ootavat. “Kui meil üks päev enam kellelegi lisandväärtust pakkuda ei ole, siis võime rõõmuga oma töö tehtuks lugeda,” sõnas ta.
Lõpetuseks tasub toonitada, milleks kogu see suund ringmajanduse mudeli suunas üleüldse tarvilik on. “See, kuidas tooteid toodetakse ja tarbitakse, on otseses seoses inimeste tervise, ohutu elukeskkonna, kestlike töökohtade, sotsiaalse võrdsuse ja elurikkusega. Kokkuvõtvalt on ringmajandust tarvis selleks, et kõigil oleks Eestis hea ja turvaline elada ka tulevikus,” märkis Kenk lõpetuseks.
Teadmiseks laialdasemalt
Just möödunud nädalal, 20.-21. aprillil, peeti ÜRO Euroopa Majanduskomisjonis arutelusid ringmajanduse teemal – liikmesriikidele jagati välja tööriistakast, mille sekka kuulusid nii ÜRO regulatsioonid, poliitikaanalüüsid kui ka hea tava nimekirjad. Kel huvi, saab tutvuda kokkuvõtliku infoga siin.
Miks ÜRO üldse ringmajanduse toetamisega tegeleb? Nimelt seetõttu, et see on seotud kõikide ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisega. Nagu Kadi Kenk mainis, on toodete loomise ja kasutamise aspekt seotud vägagi selgelt indiviidide tervise, ohutu keskkonna ja muud taolist puudutavaga.
Lisaks rahvusvahelisele areenile võib täheldada arenguid ka koduses ruumis. Alates 2019. aastast on ringmajandus olnud aktiivselt ka Eesti Keskkonnaministeeriumi päevakavas. Kaheaastase perioodi lõpuks – käesoleva aasta talveks – plaanitakse valmis saada Eesti ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava, mille valmimisse on kaasatud üle terve riigi erinevaid huvigruppe (k.a ka Teeme Ära, mis tegi ülevaate ühekorraplasti direktiivist ja esitas ringmajandust toetavad poliitikasoovitused).
Kuivõrd oluline on siinkohal sääraste suurorganisatsioonide roll nagu seda on ÜRO?
Kadi Kenk sõnas, et globaliseerunud majanduses oleks üksikutel riikidel keerukas luua suuri muutusi – küll aga on suur mõju sellel, kui terve majandusruum (nagu seda on Euroopa Liit) lepib kokku näiteks selles, mislaadi tooted on turule lubatud või kuidas täpsemalt investeeringuid juhitakse. Lisaks annavad tema silmis kõrged ambitsioonid ÜRO tasandil kindlust poliitikakujundajatele ja ettevõtetele, kel eesmärgiks oma tegevustes kestlikumalt toimida. Märkimata ei saa jätta ka suurorganisatsioonide mõju noorte haridustee ja töökohavalikute puhul.
Kaanefoto autor: Josh Power